Teet ja Kristjan jõuavad Birmasse ehk uuema nimega Myanmari. Riiki, mis on budismist läbi imbunud ja üllatab rändureid oma sõbralikkuse, malbuse ja abivalmidusega. Kaks kanget alustavad oma avastusretke riigi endisest pealinnast Yangonist, mille tänavaelu on kirev, aga ootamatult rahulik. Nad ekslevad Eesti kuulsaima budisti Vend Vahindra matmispaiga otsinguil templist templisse. Ja käivad ära maailma ühes kaunimas budistlikus ehitises, Shwedagoni pagoodis.

Kaks kanget suunduvad Inle järve äärde, mis on maailmakuulus tänu jalaga aerutavatele kalameestele, ujuvatele vaiküladele ja hõbeseppadele. Teet langeb vilunud müüjannade ohvriks. Hotellis ootab rändajaid rikkalik jõululaud ja sünnib jõuluime – saabub Birma jõuluvana, kes jagab kõigile kingitusi.

Kerge kurbus hinges jätavad kaks kanget Bagani selja taha ja jõuavad Myanmari suuruselt teise linna Mandalaysse.

Paljud endised ja tänased Kagu-Aasia pealinnad ja kultuurikeskused seisavad jõgede kallastel. Nii ka Mandalay, kuhu kaks kanget järgmisena saabuvad. Teet ja Kristjan sõidavad Irrawaddy jõel, söövad samosat, loksuvad härjavankris järjekordse templini ja satuvad otsemaid lehvikumüüjate piiramisrõngasse.

Pärast 14-tunnist reisi ootab kahte kanget mitmepäevane puhkus Tai vanimas kuurordis Hua Hin’is. Kristjan võtab vastu järjekordse väljakutse ja purustab ainsa löögiga kookospähkli. Soojamaa päike, meretuul, valge liivarand, rannabaarid ja suurepärane tai köök haarab mehed oma tugevasse embusse.

Kaks kanget peatuvad Hua Hin’is, mis oli veel sada aastat tagasi vaikne kaluriküla. Tänaseks on sellest saanud pulbitsev kuurortlinn, kuhu armastavad nädalavahetuseks sõita Bangkokis elavad tailased. Kaks kanget võtavad julguse kokku ja sisenevad massaažisalongi.